Koolituse eesmärk on teenuste või protsesside ümberdisainimise kaudu suurendada ettevõtte konkurentsieelist tõstes kliendirahulolu, leides kulude kokku hoidmise võimalusi või muutes protsesse (sh protsesside digitaalseid osi). Teenuse või protsessi osana võib käsitleda kodulehe SEO tõstmist või mobiilisõbralikumaks muutmist, teenuse kättesaadavuse parandamist erinevates kanalites, teenuse sisu terviklikumaks muutmist jne.

Koolituse lõpuks on osalejad koostanud uue teenuse prototüübi või edasi arendanud olemasolevat teenust, tutvustanud seda testklientidele ning analüüsinud teenuse arendus-/ parendusvõimalusi testklientide tagasiside põhjal. Protsessi vältel saavad osalejad kasutada personaalselt mentorlust.

Täpsem info ja registreerimine siin.

Koolitajad:

]]> https://blueray.ee/toila-valla-leht/ Fri, 13 Aug 2021 09:00:59 +0000 https://blueray.ee/?p=1229 Toila valla lehes ilmus uut ajarännakut „Kadunud hiilguse jälgedes“ tutvustav lugu „Jah, ajaloos saab ka ise kohal olla!“.

Loe lähemalt siit.

Kutsume teid ajaaugu „VR Toila 1938“ uuele rännakule „Kadunud hiilguse jälgedes“. Ajaaugu „VR Toila 1938“ külastajatelt saadud tagasiside põhjal sooviti väga lisaks söögisaalile näha teisi lossi siseruume. Nii otsustasime järgmise suure tööna võtta ette just suure saali, mis oli lossi esindusruum nii Jelissejevite kui ka Pätsi ajal. Pea aasta kestnud töö käigus oleme kild-killu haaval kogunud kokku suure saali kohta säilinud teadmise.

Lossi esindusruum, suur saal, oli väga detailirohke, keskkonda iseloomustas äärmiselt rikkalik dekoor, mida ilmestas Vladimir Makovski laemaal. Hetke tabamise meistriks nimetatud Makovski pole eestlastele ehk nii tuntud kui vene publikule, kuid tema puhul tõmmatakse tihti paralleeli eestlastele tuttavama kriitilise realismi esindaja Ilja Repiniga. Aastatel 1882–1894 õpetas Makovski Moskva maali-,skulptuuri- ja arhitektuurikoolis. Neil aastatel tegi ta mitu visandit Päästja Kristuse katedraali jaoks, maalis ikoone Borki kiriku ja kabeli jaoks. Ka Toila Oru lossi laemaal oli piibli ainetel.

Kuna meie poolt pakutava ajalooline kogemus on värviline, siis tegelesime eriti palju just selle osaga. Oleme info suure saali kohta kogunud kokku kild-killu haaval. Oleme uurinud Makovski koloriidi kasutust, töötanud läbi kaasaegsete mälestused/meenutused suurest saalist 1930. aastate lõpust jpm. Kõik selleks, et tulemus vastaks võimalikult täpselt olnule.
Tulemus on igatahes vaatamist ja kogemist väärt.

Niisiis, äratame selle äärmiselt rikkaliku dekooriga lossi esindusruumi taas ellu! Teie ees avanevad vaated riigipea suveresidentsi esindussaalile, mida ilmestavad sinakas-lillaka kristalliga massiivsed kroonlühtrid ja kunstnik Vladimir Makovski laemaal. See on rännak ajas, mis tekitab tunde nagu toimuks kõik siin ja praegu.

Avamine 16. juulil 2021.

Ootame teid seikluslikule rännakule, mille käigus kogete Oru lossi ja parki 1938. aasta juulikuu moodi nii maalt kui merelt. Elamuslik rännak paneb kõik teie meeled proovile, muudab ajaloo ruumiliseks ja värviliseks kogemuseks. Eriprogrammi raames viime ajarändurid ka purjekaga merele.

Toila Oru pargi kroonjuveelile, Oru lossile, andis saatus vaid viivu püsida. Lossi lugu kannab endas nende kaugete aegade sära ja igatsust. Pärast elamuslikku ajahüpet koos kohalolekuga värvilises ja ruumilises ajapildis teeme lähemat tutvust Oru pargi tähenduslike kohtadega ja pöörame eritähelepanu siin kasvavatele taimedele. Jalutame samadel radadel, kus kõndis kunagine lossi peremees Päts ja otsime üles presidendi lemmikkoha.

Nõiametsa paviljoni juures hindame aja kulgu ja looduse väge. Kui esialgu peeti siinset pinnast liiga ebastabiilseks, siis lõpuks president Pätsi tahtekindlus võitis – Oru pargi kirdenurka mere kaldale rajati Põhja-Euroopa võimsaim kiviktaimla. Ja kuidas oleks, kui vahetaks vaatenurka ning läheneks pankrannikule hoopis merelt? Jäävad ju Põhja-Eesti klindi kõrgeim, üle 55 meetri kõrguv osa ja ka kõige pikem – ligi 23 km katkematu osa Ida-Virumaale, ulatudes Saka külast Toila laheni. Seda geoloogilist imet läheme merelt imetlema purjelaev “Tütarsaare Aino” pardal.

Pange kõik oma meeled valmis, sest näitame Oru lossi ja parki nii, nagu te seda varem pole näinud ega kogenud.

Äratame mineviku ellu!

Eriprogramm toimub:

• 24. juulil kell 11
• 31. juulil kell 17

Kestus: ~2,5 h

Pilet: 28 eurot

NB! Korraldaja jätab õiguse teha kavas muudatusi. Halva ilma tõttu võib üritus lükkuda edasi.

OSTAN PILETI

Meie alguspunktiks on ajaauk „VR Tartu 1913“. See on ka põhjus, miks me tihti Jõhvi maanteel liigume. Kui teile meeldivad uued ja põnevad kogemused, tasub kindlasti külastada virtuaalset ajarännakut 1913. aasta augustikuisesse Tartu kesklinna. „VR Tartu 1913“ on inspireerinud lisaks paljudele külastajatele ka Tartu tegelikke staare – tudengeid, kes pole pidanud paljuks meie lahendust erinevate teadussuundade abil uurida. Viimane tehti semiootika vallas ja keskendus virtuaalreaalsuse liidesele Lev Manovichi „uue meedia keele“ valguses. Aga kui teid nii süstmeene lähenemine ei kõneta, tasub meelde jätta, et meie juures kogete ajalugu nagu päriselt!

Vaade 1913. aasta Tartule.

Toila poole teele asudes soovitame Kääpale jõudes korraks maanteelt maha keerata, sest just seal asub Kalevipoja Koda, mille uus püsinäitus jõudis 2020. aasta näituste kolme parima püsinäituse sekka. Eepose teemaline näitus ei ole harjumuspärane rahvuskangelase lugu. Siin avatakse eepost ja Eesti rahvuskangelast loovuse ja loomingulisuse kaudu võttes appi nii kirjanduse, kunsti kui ka kaasaegse tehnoloogia.

Lennuki meeskonna teekond maailma veerele. @Kalevipoja Koda

Lähenedes Toilale, tasub teada, et sellel suvel toimub Toila teel remont ning Oru pargile on mõistlikum läheneda Voka kaudu. Meie ajaauk „VR Toila 1938“ asub Oru pargi ja Toila gümnaasiumi vahelise jalgtee ääres. Kui eelistate pärast pikka istumist veidi pikemat jalutust, siis jätke oma sõiduk Karuväravate parklasse. Aga kui eelistate kiirelt ajaauku hüpata, siis tulge koolimaja tagusesse parklasse. Kõnnite jalgteed mööda gümnaasiumihoone teisele poole ja oletegi meie klaasist paviljoni juures kohal. Ida-Virumaa 2021. aasta parimaks seikluseks valitud ajarännak võib alata.

Oru pargi Karuväravad

Rändamine, eriti ajas rändamine, teeb teadagi näljaseks. Nii uuritakse meie käest tihti: „Kus soovitate süüa?“ Toilas kohapeal saab süüa neljas kohas. Neist esimene on Toila SPA Hotelli restoran Mio Mare ja Grillpaviljon. Hubane restoran Mio Mare on klassikaline a la carte restoran, mis pakub maitse-elamusi ning tuleb alati külaliste erisoovidele vastu. Kes soovib nautida suve ja jääda õue, saab elamuse Grillpaviljonist, kus maitsvad road valmivad kuumadel sütel.

Toila SPA Hotelli restoran Mio Mare.

Peale selle pakuvad Toilas maitsvat kehakinnitust Vana Fregati Pubi, mis asub otse Toila südames ja ka toite valmistavad südamega. Sadamas, kohe päris mere ääres, asub Toila Mereresto. Restorani läheduses on avalikud võrkpalliplatsid, kui soovite ootamise ajal füüsilisemat tegevust. Romantikutele pakub rõõmu fossiilide rikas kivirand.  Pannkoogi ja kohvi sõprad leiavad oma Toila Pargi Kohvikust.

Vana Fregati Pubi

Pikk suvepäev viib mõtted lõõgastusele ja kosutavale unele. Toilas on mõndagi põnevat, mille vahel valida. Ajaloolise Toila Oru pargi vahetus läheduses asub Pühajõe Puhkemaja. Siinne soe pererahvas pakub puhkemajas aastaringselt majutust, suvel saab lõõgastuda kämpingutes ja värske ägeda uudisena ka glämpingutes. Külastajate rõõmuks on puhketalu õuel saun, bassein ning grillmaja. Aktiivsete tegevuste otsijad saavad puhketalus mängida võrkpalli. Oru pargiga on seotud ka Toila Valgevilla. Oru pargi rajanud Jelissejevid kasvatasid jahikoeri, kelle jaoks see maja omal ajal ehitatigi. Kahe maailmasõja vahelise Eesti Vabariigi perioodil asus majas politseijaoskond. Täna saab Valgevillas puhata mugavalt kontaktivabalt. Oru pargis, aga leidub lossiga seotud kohti veelgi, mis kõik ootavad avastama. Näiteks Nõiametsa paviljon ja endise kiviktaimla asukoht.

Pühajõe Puhkemaja.

Kui otsite terviklikku lõõgastust ja majutust, ilma vahepeal hotellist lahkumata, soovitame ennast sisse seada Toila SPA Hotelli. Peale mugavate tubadele ja luksuslikemate sviitide asub samas majas Wellnesskeskus Orhidee. Toila Termides leiavad vee- ja saunarõõme pere pisemad ja suuremad.

Toila SPA Hotell.

Kui olete Eestimaad avastamas karavaniga, siis ootavad teid nii Pühajõe Puhkeküla kui ka Toila SPA Hotelli kämping. Aga merekaldal ootab puhkajaid üks hoopis isevärki hoone – KÄRG. Selle suve uudis.

Loojang Toila rannas ning KÄRG

Kuigi isegi siis, kui ajarännakul on käidud, kõht täis söödud ja kosutav uni magatud, pakub Toila veel ühte väärt elamust. Nimelt kuulub Põhja-Eesti klint, hellitavalt lihtsalt pankrannik, Eesti suurimate geoloogiliste väärtuste ja vaatamisväärsuste sekka. Ja kas teadiste, et selle kõrgeim, üle 55 meetri kõrguv osa ja ka kõige pikem – ligi 23 km katkematu osa jääb Ida-Virumaale, ulatudes Saka külast Toila laheni. Ja enne kui te pole merel käinud, pole te ka pankrannikut näinud. Merele viib teid muhe kapten Ilmar purjekaga Tütarsaare Aino. Ise otsustate, kaugele mööda pankrannikut seilate, olgu randumine kas Narva-Jõesuus või Narvas. Meil on suur rõõm teatada, et üsna pea on oodata koostööst sündivat unustamatut rännakut ajas, mis kulgeb nii maismaal kui merel. Püsige silmapiiril!

Kapten Ilmar randumas purjekaga “Tütarsaare Aino”

Ida-Viru seiklused panevad ahhetama kogu pere ning annavad põhjust hüüda “Mida Viru!”.

26. mail algasid tee-ehitustööd Kõrve-Toila maanteel. Seetõttu soovitame meie juurde tulla natuke teist teed kaudu. Keerake Tallinna-Narva maanteelt Toila-Oru teele nr 187, mis jääb Kõrve-Toila teest nr 105 natuke Narva poole. Maantee rekonstrueerimine toimub veel kindlasti ka juulikuus.

Rohkem infot saab Toila valla kodulehelt. Toila liikluskorralduse skeem.

Kirglike ajaloo visualiseerijatena oleme BLUERAYS veendunud, et kadunud maailmade taasloomiseks on virtuaalreaalsus parim. Nii saame näiteks tuua Toila Oru pargi, kui Eesti mälumaastiku ühe tähenduslikuima paiga. Toila Oru parki külastab aastas RMK andmetele tuginedes 280 000–300 000 inimest. Peale paiga kauni looduse lähtub inimeste huvi ka Toila Oru pargi sümbolväärtusest ja selle traagilisest loost.

Jõuka Peterburi kaupmehe Grigori Jelissejevi poolt rajatud Oru lossi lugu kannab endas Eesti 20. sajandi ajaloo mitmekihilisust ja keerukust. 1935. aastal Eesti ärimeeste poolt riigivanemale kingitud lossist ja selle pargist kujundati riigi esinduslikumaid paiku, millele saatus ja olud andsid võimaluse vaid viivu püsida. Vastselt renoveeritud loss hävis Teises maailmasõjas ning hiljem püüti seda erinevate võtetega rahva mälust minema pühkida. Uus hingamine saabus Toila Oru parki 1980. aastate lõpus. Aastakümnete jooksul on heakorrastatud pargiala, paigaldatud valgustus, infotahvlid ning osaliselt taastatud ka balustraadid, kuid pargi kroonijuveelist – Oru lossist – pole enam jälgegi.

Meie poolt loodud virtuaalne ajaauk „VR Toila 1938“ pakub ajaloo vahetut kogemist, põhineb faktidel ning on emotsionaalne elamus, mis muudab ajaloo värviliseks, ruumiliseks ja tekitab tunde nagu see toimuks siin ja praegu. Näiteks, kui ajas rändajad sattusid virtuaalset Oru lossi külastama süütamise aastapäeval, 13. augustil, päädis rännak pisaratega, sest kohalolu oli niivõrd tajutav, et kõik juhtus justkui uuesti. Meie rakenduste külastajad ongi ajarännakutel kasutanud sõnu „nagu see päriselt oli“ ja „kogesin omal nahal“.

Kas parim sobib alati ja igale poole?

Virtuaalreaalsuse selline rakendamine toob kaasa autentsuse mõiste ning siin peitub ajalooliste teemade vahendajate jaoks dilemma – kas ja kui kaugele saab loo jutustamisel minna faktidest. Küsida võib ka, kas mängulisus peaks üles kaaluma haridusliku sisu? Eesti esimese virtuaalreaalse ajaloolise turismiobjekti kasutajakogemuse uurimus pärineb BLUERAY meeskonnaliikme sulest ning panustame jätkuvalt  kultuuripärandi ja turismisektori virtuaalreaalsete rakenduste arendamisse ning nende kasutuskogemuse uurimisse. Seetõttu omame tänaseks nii uurimustele kui ka praktikale tuginevat kogemuste pagasit ning oleme VR-i kasutamise osas kujundanud välja kindlad seisukohad. Meie fookuses on virtuaalreaalsuse võime lõhkuda reaalsuse piire ja kogeda nähtusi, mis füüsilises tegelikkuses pole enam võimalikud. Nii on kasutajakogemusele tuginedes mõttekohaks ka VR-prillide kasutamine muuseuminäitustel koos pakutava sisuga. Näiteks kas vanade fotode või 360° videode näitamine VR-prillidest on sisuliselt põhjendatud või saab seda teha paremal viisil.

Meie jaoks on külastajate ajaloo teemalistest virtuaalreaalsuse rakendustest saadav elamus väga oluline ning panustame sinna kogu hingest. Niisiis, pange kõik oma meeled valmis ja äratame mineviku ellu!

* BLUERAY on Tartu Ülikooli hargettevõte, mille üheks tegevusvaldkonnaks on virtuaalreaalsete rakenduste loomine hävinud ajaloolistesse keskkondadesse.

Inspireerituna emadest ja Gustav Klimti 1905. aasta maalist „Naise kolm eluiga“, äratasime selle ellu. Kingi emale teistmoodi elamus, sest aja möödudes ei mäleta me päevi, vaid tähenduslikke hetki.

Emadepäeva puhul on ajarännakute tava- ja perepiletid kuni 20% soodsamad. Kood: EMADEPÄEV. Maikuus toimuvad ajarännakud ettetellimisel, kuid juba juunikuust oleme avatud esmaspäevast pühapäevani.

Kingi aega kõige kallimale!  

OSTAN PILETI