Mäng Erikülalised Oru pargis

0%

0 votes, 0 avg
43

Aeg on täis! Liigu tagasi „VR Tartu 1913“ paviljoni.

Erikülalised Oru pargis

Tere tulemast!

Olete alustamas virtuaalse ajarännaku „VR Toila 1938“ mängu „Erikülalised Oru pargis“, et püüda kinni teadmised, mida nägite ja kuulsite oma ajarännakul.

Kaunis Pühajõe ürgorus asuv Oru park pakub jalutajale silmailu, loodusesõbrale rohket avastamisrõõmu ja kõigile eri ajakihtidest pärit üllatusi.

Saatuse tahtel on Oru parki ümber kujundatud mitmel korral. Esimesena kavandas Oru parki Grigori Jelissejevi kutsel Riia parkide direktor Georg Kuphaldt, sajandivahetuse tunnustatumaid kohalikke maastikukujundajaid, kes jõudis töödega lõpusirgele 1901. aastal. Lossi aia ja pargi korrastamisega alustati uuesti 1935. aastal. Seekord juhtis taastamistöid riigiparkide valitsus ning uus kujunduslahendus telliti Saksamaalt Berliini aiandusettevõttest L. Späth.

Saatus ja olud ei võimaldanud pargil kauaks püsida. Fotojahil otsime Oru pargist taimedest erikülalisi ja saame selgeks, kes on nendest parki istutatud kümnetest tuhandetest lilledest, puudest ja põõsastest tänaseni alles. Olge hoiatatud, et erikülalised ei tutvusta end alati kergesti.

Juhindu skeemil olevatest punktidest ja püüa illustreerivate piltide abil leida õiged taimed. Õlekõrrena soovitame kasutada Google Lens rakendust.

Ülevalt vasakult nurgast „i“ tähe alt leiate täiendavat informatsiooni või abistava vihje

Kas teadsid et… on kirsiks ning ei kohusta kõike läbi lugema.

Kõigi taimedega tuttavaks saamiseks käite pea 8000 sammu ning kulutate 400 kcal. Meie lubame, et kulutatud energia äratab minevik ellu!

Head mängimist!

Vihje:

Vaata ringi paviljoni läheduses!

Kas sa teadsid, et …

Harilik robiinia

Taime rahvapärased nimetused tähendavad enamasti tõlkes (falsche Akazie (saksa), белая акация (vene), faux-acacia (prantsuse), valeakaasia (soome)) kas vale- või valget akaatsiat, sest esialgu tundusid Ameerikast tulnud robiinia ja Põhja-Aafrika päritolu akaatsia eurooplaste jaoks sarnased.

Robiinia on suurepärane meetaim.

Looduslikult kasvavad kõik robiiniad Põhja- ja Kesk-Ameerikas.

1 / 14

Esimene erikülaline, kelle peate leidma on harilik robiinia.

Kui õige koht leitud, siis tehke meeskonnaga üks selfi nii, et ka puu jääb taustale.

1) Leidsime õige asukoha ja pilt on tehtud

2) Me ei leia õiget asukohta

ЗKas sa teadsid, et …

Grigori Jelissejev

Jelissejevite äriimpeeriumile pani aluse Grigori Jelissejevi pärisorjast vanaisa, kes sai oma isandalt krahv Šeremetjevilt vabaduskirja härra ja tema külaliste üllatamise eest talviste metsmaasikatega 1812. aastal. Ärivaistuga mees oli varsti Peterburis ja avas seal oma esimese müügipaviljoni.

Grigori Jelissejev soovis, et tema viis järeltulijat jätkaksid äritegevust, kuid väga hea hariduse saanud lapsed tundsid huvi kõige muu kui äritegevuse vastu.

1912. aastal tegi isa Grigori oma kõige vanemale pojale ettepaneku võtta miljon rubla ja suunduda Ameerika Ühendriikidesse, et rajada seal Jelissejevi kaupluste võrgustik. Kõik pojad loobusid isa pakkumisest.

2 / 14

Kes oli see kuulus vene arhitekt, kes Jelissejevi kutsel projekteeris Oru lossi?

1) Mihhail Preobraženski

2) Vladimir Makovski

3) Gavril Baranovski

Õige vastus on Gavril Baranovski, kelle projekteeritud on ka Toilas Pika tänava alguses olev Villa Meretare. Tema projekteeritud hoonetest kuulsaim on ehk Nevski prospektil asuv kaubandusühistu „Vennad Jelissejevid“ kaubamaja.

Oru lossi suure saali lage kaunistas väljapaistva vene maalikunstniku, akadeemiku Vladimir Makovski maal. Teatmeteostes on teda mainitud koos eestlastele tuttavama kriitilise realismi esindaja Ilja Repiniga. Ta on maalinud ka Venemaa viimase keisri Nikolai II ema Marija Fjodorovnat.

Vene arhitekt Mihhail Preobraženski on eelkõige tuntud oma sakraalehitiste poolest, mille silmapaistvaimad näited Eestis on tema 1892. aasta projekti järgi rajatud Pühtitsa kloostrikompleks Ida-Virumaal ja aastatel 1894–1900 ehitatud Aleksander Nevski katedraal.

Õige vastus on Gavril Baranovski, kelle projekteeritud on ka Toilas Pika tänava alguses olev Villa Meretare. Tema projekteeritud hoonetest kuulsaim on ehk Nevski prospektil asuv kaubandusühistu „Vennad Jelissejevid“ kaubamaja.

Oru lossi suure saali lage kaunistas väljapaistva vene maalikunstniku, akadeemiku Vladimir Makovski maal. Teatmeteostes on teda mainitud koos eestlastele tuttavama kriitilise realismi esindaja Ilja Repiniga. Ta on maalinud ka Venemaa viimase keisri Nikolai II ema Marija Fjodorovnat.

Vene arhitekt Mihhail Preobraženski on eelkõige tuntud oma sakraalehitiste poolest, mille silmapaistvaimad näited Eestis on tema 1892. aasta projekti järgi rajatud Pühtitsa kloostrikompleks Ida-Virumaal ja aastatel 1894–1900 ehitatud Aleksander Nevski katedraal.

Vihje:

Teinekord on abi, kui otsida pähkleid hoopis maast.

Kas sa teadsid, et …

Mandžuuria pähklipuu

Pähklipuu on pärit Amuuri jõgikonnast ja kasvab looduslikult Põhja-Koreas ja Hiinas, eelistatuim kasvukoht on jõgede ääres.

Pähkel on maitsev, mahedama maitsega kui kreeka pähkli tuum. Puu noored lehed on söödavad ja neist saab salatit teha.

Puu lehed ja pähklite rohelised kestad on hästi suure joodisisaldusega. Pähklite puhastamise ajaks tuleb kätte panna kummikindad, sest muidu ei saa käsi paar nädalat puhtaks – nahk oleks nagu pruuniks peitsitud.

3 / 14

Teine erikülaline, kelle peate leidma on mandžuuria pähklipuu.

Kui õige puu leitud, siis tehke meeskonnaga üks selfi nii, et ka pähklipuu mahub pildile.

1) Leidsime õige asukoha ja pilt on tehtud

2) Me ei leia õiget asukohta

Nicholas II, Tsar of Russia (1868–1917), circa 1905.

Kas sa teadsid, et …

Nikolai II

Tsaari pere puhkas suviti Soome lahel laeval “Standart”.

Nikolai II isiklik autojuht oli aastail 1908–1911 eestlane August Adamson.

Keiser oli sügavalt huvitatud fotograafiast ja filmikunstist. Ta tundis hästi ajalugu, rääkis prantsuse, saksa ja inglise keelt.

4 / 14

Kui palju maksis Oru lossi ehitamine?

1) Viis miljonit kuldrubla

2) Viissada tuhat krooni

3) Üks miljon marka

4) Kolm miljonit rubla

Vihje:

Vaata Nõiametsa paviljoni lähedal järsaku servadelt.

Kas sa teadsid, et …

Mets-kuukress

Taime leidub peamiselt põhjarannikul salumetsades ja metsaservadel.

Mets-kuukress on lillekompositsioonides armastatud Lõuna-Euroopa päritolu dollarilille Eestis kasvav sugulane.

Taime vili on lame ja õhuke, teravate otstega 3–6 cm pikkune kõder. Viljad jäävad sageli ka talveks taimede külge. Taime tumedatoonilised kõdrad muutuvad heledaks.
Mets-kuukressi vili on lame ja õhuke, teravate otstega 3–6 cm pikkune kõder. Viljad jäävad sageli ka talveks taimede külge. Taime tumedatoonilised kõdrad muutuvad heledaks.

5 / 14

Kolmas erikülaline, kelle peate leidma on mets-kuukress.

Kui õigetaim leitud, siis tehke III kategooria looduskaitse all olevast mets-kuukressist pilt. Pidage meeles, et TAIME NOPPIMINE ON KEELATUD!

1) Leidsime õige asukoha ja pilt on tehtud

2) Me ei leia õiget asukohta

Kas sa teadsid, et …

Maria Jelissejeva

Maria ja Grigori Jelissejevi peres kasvas viis last – neli poega ja üks tütar.

Maria eestvedamisel loodi Vene-Jaapani sõja ajal fond hättasattunud raamatupidajate ja nende leskede ning orbude abistamiseks.

6 / 14

Milline oli Maria Jelissejaeva päritolu?

1) lihtsa talupoja tütar, kes sai hea hariduse

2) jõuka õlletöösturi tütar

3) Hesseni suurhertsogkonna printsess

Maria Andrejevna Durdina, sündis 1864. aastal Peterburis esimese gildi kaupmehe ja õlletehaste kuninga Andrei Ivanovitš Durdini kuuenda tütrena.

Saksa keisririigi koosseisu kuuluva Hesseni suurhertsogkonna printsess oli Aleksandra Fjodorovna, Venemaa Keisririigi viimane keisrinna, keiser Nikolai II abikaasa.

Maria Andrejevna Durdina, sündis 1864. aastal Peterburis esimese gildi kaupmehe ja õlletehaste kuninga Andrei Ivanovitš Durdini kuuenda tütrena.

Saksa keisririigi koosseisu kuuluva Hesseni suurhertsogkonna printsess oli Aleksandra Fjodorovna, Venemaa Keisririigi viimane keisrinna, keiser Nikolai II abikaasa.

Vihje:

Ebatsuuga käbid on erilised. Leiad käbi, leiad ka puu.

Kas sa teadsid, et …

Harilik ebatsuuga

Harilik ebatsuuga kuulub oma kodumaal Põhja-Ameerikas viie maailma suurema puuliigi hulka. Sealsete rekordpuude kõrgus on umbes 90 meetrit. Ebatsuuga on kõrguselt lähedane mammutipuu ja ranniksekvoiaga, mis Eesti kliimas ei kasva.

Ebatsuuga talub hästi heitgaase ja tahma ja sobib seetõttu kasutamiseks linnade ja tööstuspiirkondade haljastuses.

7 / 14

Leia neljas erikülaline - harilik ebatsuuga.

Kui õige koht leitud, siis tehke meeskonnaga üks selfi nii, et uhke puu jääb teie selja taha.

1) Leidsime õige asukoha ja pilt on tehtud

2) Me ei leia õiget asukohta

Kas sa teadsid, et …

Georg Kuphaldt

Kuphaldt määrati Riia parkide direktoriks vaid 27aastasena.

Tema eriline panus seisneb erinevate eksootiliste taimede ja puude aklimatiseerumise uurimises Balti ja Venemaa kliimatingimustes.

Kuphaldti väljatöötatud „ühtset haljastussüsteemi”, milles aiad ja pargid piiravad linna nagu helmestest kee, võib hinnata võrdväärseks teiste Euroopa suuremate linnade roheliste tsoonidega, mis sel ajal moodustati.

8 / 14

Kus kasvab Eesti kõige kõrgem ebatsuuga?

1) Toila Oru pargis

2) Luua dendropargis

3) Sangaste parkmetsas

Eestis oli kõige suurem ebatsuugade populariseerija krahv Friedrich Berg, kes istutas neid Sangaste parkmetsa aastatel 1909–1912. Seal kasvab ka Eesti kõige kõrgem ebatsuuga, mis on praeguseks veidi üle 42 meetri kõrge.

Eestis oli kõige suurem ebatsuugade populariseerija krahv Friedrich Berg, kes istutas neid Sangaste parkmetsa aastatel 1909–1912. Seal kasvab ka Eesti kõige kõrgem ebatsuuga, mis on praeguseks veidi üle 42 meetri kõrge.

Vihje:

Trepiastmetel ootab teid ebatsuuga.

Kas sa teadsid, et …

Ebaküpress

Paljud ebaküpressisordid saavad endale talveks teise värvivarjundi: hallikad ja sinakad muutuvad lillakamaks, rohelised pruunikaks.

Looduslikult kasvavad ebaküpressid oma kodumaal, Põhja-Ameerikas ja Kaug-Idas, võimsateks 30–50 meetri kõrgusteks puudeks.

Eesti kliimas jäävad ebaküpressid enamasti põõsasteks. Eesti üks suuremaid mägi-ebaküpresse kasvab Järvseljal, kuid küllalt suuri ebaküpresse leidub ka erakogudes. Ebaküpressi tüve koor on punakaspruun, kasv looklev, laikoonusjas.

9 / 14

Viies erikülaline on ebaküpress. Nüüd on ees pikem jalutuskäik. Mööduge kolme kalaga purskaevust ning võtke sihiks Hõbeallika koobas.

Kui õige koht leitud, siis tehke meeskonnaga üks selfi Hõbeallika koopa ees.

1) Leidsime õige asukoha ja pilt on tehtud

2) Me ei leia õiget asukohta

Kas sa teadsid, et …

Marie Under

Under on esitatud Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks.

Marie Underil oli lasteaedniku kutse ja ta töötas lapsehoidjana parun Stackelbergi mõisas Keila lähistel.

Marie Underil on omanimeline veripunane põõsasroosi sort.

Kas sa teadsid, et …

Must mänd

Puu talub hästi põuda ja kevadist hiliskülma, samuti heitgaase ja tahma, mistõttu teda võib edukalt kasvatada tööstuspiirkondades ja maanteede ääres.

Must mänd pole nii valgusenõudlik kui harilik mänd ja on väga hea pinnaseparandaja.

Kõige rohkem kasvab musti mände Eestis Muhu saarel Pädastes, kuhu rajati 1901–1902 0,7 ha suurune metsakultuur. Sealsed puud on madalad ja jämedad, sest ei kasva tihedalt koos.

10 / 14

Kuues erikülaline on must mänd. Tõuske taas kõrgemale ja võtke suund lossi peaväravatele. Taamal näete musta mändi.

Kui õige koht leitud, siis tehke meeskonnaga üks selfi must männi taustal.

1) Leidsime õige asukoha ja pilt on tehtud

2) Me ei leia õiget asukohta

Kas sa teadsid, et …

Igor Severjanin

1921. aastal sai Igor Severjaninist Eesti Vabariigi kodanik.

Toila Mere puiesteelt kulgeb Pikale tänavale luulekilomeeter, millel viis tänavapinki, millest igaüks kannab ühte salmi vene poeedi Igor Severjanini 1918. aastal kirjutatud luuletusest “Toila”.

Severjaninil on ilmunud 18 luulekogu, neist 12 valmis Toilas, kus ta tõlkis ning pani kokku ka venekeelse eesti luule antoloogia.

Kas sa teadsid, et …

Lääne- ehk hollandi pärn

Puu on hariliku pärna ja suurelehise pärna looduslik hübriid.

Läänepärna peetakse pärnade hulgas üheks parimaks dekoratiiv- ja meetaimeks.

Tallinnas Niguliste kiriku juures kasvab Eestis praegu vanima võõrpuuna tuntud läänepärn, mille vanus ületab 300 aastat.

11 / 14

Seitsmes erikülaline, täpsemalt neid erikülalisi on õige mitu, on läänepärnad.

Kui õige koht leitud, siis tehke meeskonnaga üks selfi läänepärnade taustal.

1) Leidsime õige asukoha ja pilt on tehtud

2) Me ei leia õiget asukohta

Kas sa teadsid, et …

Roman Koolmar

Tema töölisest isa, Andrei Koolman, osales 1905. aasta revolutsioonis ning pärast Romani sündi saadeti nende pere Vologda linna.

Roman Koolmar on üks paljudest eestiaegsetest arhitektidest, kes jätkasid oma karjääri eksiilis. 1944. aastal lahkus ta Saksamaale, hiljem Ameerika Ühendriikidesse.

1926. aastatel ilmusid Sakalas pseudonüümi Koo all Koolmari karikatuurid. Ta joonistas ka šarže muusikainimestest ja koomikseid.

Koos Artur Jürvetsoniga projekteerisid nad Tallinna Lennujaama (1939, tänapäeval tuntud vana terminalina).

Kas sa teadsid, et …

Harilik kukerpuu

Kukerpuu on oma hüüdnime barbariss saanud vene keelest ladinakeelse nimetuse järgi, kust see omakorda on tulnud araabia keelest. Kukerpuu kollased kroonlehed meenutavad konnakarpi ja just nii kõlab see araabia keeles – berberi.

Noori hapukaid lehti söödi nii toorelt kui ka keedetult lihatoitude kõrvale salatina ning näiteks Hollandis pandi neid hapuoblikate asemel supi sisse.

Kukerpuu marjadest tehti moosi. Moosist ülejäänud marjakestadest aeti äädikat hõbeda puhastamiseks. See tegi põõsa eriti hinnaliseks jõukama rahva hulgas.

12 / 14

Kaheksas erikülaline on kukerpuu.

Kui õige koht leitud, siis tehke meeskonnaga üks selfi läänepärnade taustal.

1) Leidsime õige asukoha ja pilt on tehtud

2) Me ei leia õiget asukohta

Kas sa teadsid, et …

Pehr Evind Svinhufvud

Põlvnes vanast (üle 500 aasta) ja väärikast Soome-Rootsi aadlisuguvõsast. Nimi Svinhufvud tähendab sõna-sõnalt tõlgituna “seapead”.

Ta õppis magistrantuuris põhiainetena Soome, Vene ja Skandinaavia ajalugu.

Teda kutsuti hüüdnimega Ukko-Pekka (“Vana mees Pekka”).

13 / 14

Videol on Soome presidendi visiit Orule 1936. aastal. Mis on kõlanud loo nimi?

1) Marss „Kindel kui raud“

2) Pidulik marss (Presidendi marss)

3) Porilaste marss

1936. aastal tervitas Toila ja Konju tuletõrjujate ühendorkester Voka vallamaja juures Soome presidenti Porilaste marsiga. Marss „Porilaste marss“ (soome keeles „Porilaisten marssi“) on Soome kaitsejõudude ja Soome presidendi tervitusmarss. 1921-1923 oli marss ka Eesti riigivanema tervitusmarss.

1936. aastal tervitas Toila ja Konju tuletõrjujate ühendorkester Voka vallamaja juures Soome presidenti Porilaste marsiga. Marss „Porilaste marss“ (soome keeles „Porilaisten marssi“) on Soome kaitsejõudude ja Soome presidendi tervitusmarss. 1921-1923 oli marss ka Eesti riigivanema tervitusmarss.

Kas sa teadsid, et …

Roos “Staatspärsident Päts”

Roosi õied on kreemikaskollased ja suured, nad pleekuvad õitsemise käigus heledamaks.

70 cm kõrgune roosipõõsas on keskpärase haigus- ja talvekindlusega.

Staatspräsident Pätsi roose võib leida Oru ja Kadrioru pargist, Põltsamaa rosaariumist ning roosikollektsionääride koduaedadest.

14 / 14

Üheksas ja viimane erikülaline on roos „Staatspräsident Päts“. Pidage meeles, et TAIME NOPPIMINE ON KEELATUD!

Kui õige koht leitud, siis tehke meeskonnaga üks selfi kolme graatsia taustal.

1) Leidsime õige asukoha ja pilt on tehtud

2) Me ei leia õiget asukohta

Your score is
The average score is 63%
0%